Firmast - Põhikiri
OSAÜHINGU TALLINNA SADAMA ELEKTRIVÕRK
PÕHIKIRI
I Ärinimi ja asukoht
1.1 Osaühingu ärinimi on osaühing Tallinna Sadama Elektrivõrk.
1.2 Osaühingu asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
1.3 Osaühingu majandusaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.
1.4 Osaühing on asutatud määramata ajaks.
II Osaühingu tegevusalad
Osaühingu tegevusalad on:
2.1 Jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamine, sh
2.1.1 Elektrivõrguga seotud objektide projekteerimine ja ehitamine, ehitusjärelvalve ning elektriseadmete remont, rekonstrueerimine ja seadistamine;
2.1.2 Elektrivõrgu käit.
2.2 Elektrienergia müük.
III Osakapital ja reservkapital
3.1 Osaühingu miinimumaktsiakapital on kaks miljonit (2 000 000) krooni ja maksimumaktsiakapital kaheksa miljonit (8 000 000) krooni.
3.2 Osaühingu] on õigus seaduses sätestatud tingimustel ja korras suurendada või vähendada osakapitali.
3.3 Osakapitali võib suurendada uute sissemaksete arvel või fondiemissiooni teel omakapitali arvel sissemakseid tegemata. Osaühingul on õigus välja lasta osasid ülekursiga.
3.4 Osakapitali suurendamise korral on osanikul väljalastavate osade omandamise õigus võrdeliselt tema osaga, kui osakapitali suurendamise otsusega ei ole ettenähtud teisiti.
3.5 Osa eest võib tasuda rahalise või mitterahalise sissemaksega. Rahalised sissemaksed tasutakse Osaühingu pangaarvele. Mitterahaliste sissemaksete väärtust hindab Osaühingu juhatus (edaspidi: Juhatus). Mitterahaliste sissemaksete hindamist kontrollib audiitor, kui see on sätestatud seaduses.
Osanik, kes viivitab sissemaksete tasumisega üle määratud tähtaja, on kohustatud tasuma viivist tasumisega viivitatud summalt 0,1% (null koma üks protsenti) iga päeva eest.
3.6 Osaühingu osad võivad olla registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris.
3.7 Osaühingu reservkapitali suurus on 1/10 (üks kümnendik) osakapitalist. Kuni nimetatud reservkapitali suuruse saavutamiseni kantakse reservkapitali igal aastal 1/20 puhaskasumist.
IV Osa võõrandamine ja koormamine
4.1 Osanikul on õigus oma osa vabalt võõrandada teisele osanikule.
4.2 Osaniku poolt osa võõrandamisel kolmandatele isikutele on teistel osanikel ostueesõigus 1 (ühe) kuu jooksul osa notariaalselt tõestatud võõrandamislepingu esitamisest. Osa võõrandanud osanik on kohustatud viivitamatult esitama võõrandamislepingu ärakirja Juhatusele, kes saadab osanikele lepingu ärakirjad koos kirjaliku teatega osanike nimekirja kantud aadressil.
4.3 Kui osanikud soovivad käsutada oma ostueesõigust, on nad kohustatud sellest informeerima osa müüjat notariaalselt tõestatud avaldusega. Kui osanik määratud tähtajaks osa müüjat oma ostueesõiguse käsutamise soovist informeerinud ei ole, loetakse, et ta ei soovi ostueesõigust käsutada.
4.4 Juhul, kui ostueesõigust soovivad käsutada mitu osanikku, toimub osa jagamine proportsionaalselt osanikele kuuluvate osade nimiväärtusega. Kui võõrandatava osa proportsionaalne jagamine on võimatu, saab ostueesõigust käsutada see osanik, kellele kuulub kõige suurema nimiväärtusega osa.
4.5 Osanik või osanikud, kes teostavad ostueesõigust, astuvad sõlmitud osa võõrandamislepingusse esialgse ostja asemele.
4.6 Ostueesõigust teostav osanik on kohustatud hüvitama osa esialgsele ostjale hinna, mida ostja on sõlmitud võõrandamislepingu järgi juba osa müüjale maksnud, samuti lepingu sõlmimisega seotud vajalikud kulutused, mida osa esialgne ostja on kandnud. Kui osa esialgne ostja ei ole osa võõrandamislepingu järgi müüjale osa hinda tasunud, tasub osanik osa hinna müüjale.
Juhul, kui osa jagatakse ning ostueesõigust teostavad mitu osanikku, on nad kohustatud maksma summa, mis proportsionaalselt vastab sellele osale osast, mida nad saavad osa jagamise tulemusel.
4.7 Osanikul on õigus võõrandada osa oma osast, kui osanike vastava otsusega on talle antud nõusolek osa jagamiseks.
Osanikul on õigus osa oma osast vabalt võõrandada teisele osanikule. Osast osa võõrandamisel kolmandale isikule lähtutakse põhikirjas ettenähtud osa võõrandamise korrast.
4.8 Osanik võib oma osa pantida ja rendile anda.
4.9 Osaniku surma korral läheb osa üle osaniku pärijatele. Osa jagamisel osaniku pärijate vahel ei ole vaja osanike nõusolekut.
V Osanike otsus
5.1 Osanikud teevad otsuseid osanike koosolekul või koosolekut kokku kutsumata.
5.2 Osanikel on seaduses sätestatud õigused ja kohustused, kui käesolevast põhikirjast ei tulene teisiti.
5.3 Juhatus kutsub osanike koosoleku kokku majandusaasta aruande kinnitamiseks ja kasumi jaotamiseks hiljemalt 5 (viie) kuu jooksul pärast aruandeaasta lõppu.
Juhatus kutsub osanike koosoleku kokku ka seaduses ettenähtud juhtudel või vastavalt vajadusele.
5.4 Osanike koosoleku kokkukutsumiseks saadab Juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele vähemalt 2 (kaks) nädalat enne koosoleku toimumist. Teade saadetakse tähitud kirjaga osanike nimekirja kantud aadressil.
Juhul, kui osanike koosoleku kokkukutsumise vajadus on kiireloomuline, võib Juhatus saata osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele vähemalt 5 (viis) kalendripäeva enne koosoleku toimumist.
5.5 Osanike koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest osa võtvad osanikud esindavad üle 50% (viiekümne protsendi) osadega esindatud häältest. Osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega, arvestusega 100 (ükssada) krooni üks hääl.
5.6 Osanike otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt antakse üle 50% (viiekümne protsendi) osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduse või käesoleva põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
5.7 Osanike otsuste vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata toimub vastavalt äriseadustikus sätestatule.
5.8 Kui Osaühingul on üks osanik, võib ta võtta otsuseid vastu punktides 5.4 - 5.7 sätestatut järgimata.
VI Nõukogu
6.1 Nõukogu planeerib Osaühingu tegevust ja korraldab tema juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogul on seaduses sätestatud õigused ja kohustused, kui käesolevast põhikirjast ei tulene teisiti.
6.2 Nõukogus on 3 (kolm) liiget. Nõukogu liige valitakse 5 (viieks) aastaks.
VII Juhatus
7.1 Juhatus on Osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib Osaühingut. Juhatusel on seaduses sätestatud õigused ja kohustused, kui käesolevast põhikirjast ei tulene teisiti.
7.2 Juhatusel on 1 (üks) kuni 3 (kolm) liiget. Juhatuse valib nõukogu 3 (kolmeks) aastaks.
7.3 Juhul, kui juhatuses on 3 (kolm) liiget, valib nõukogu juhatuse liikmete seast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.
7.4 Juhatuse liikmele võib maksta tema ülesannetele ja Osaühingu majanduslikule olukorrale vastavat tasu, mille suurus ja maksmise kord määratakse nõukogu otsusega.
VIII Aruandlus ja kasumi jaotamine
8.1 Osaühingu majandusaasta aruanne koostatakse ja kinnitatakse seaduses sätestatud korras. Kui Osaühingul on audiitor, peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse.
8.2 Osaühingu raamatupidamist ja aruandlust peetakse vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidele.
IX Osaühingu lõpetamine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine
9.1 Osaühing lõpetatakse osanike otsusel, kohtuotsusega või teistel seaduses ettenähtud alustel.
9.2 Osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
9.3 Osaühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui osanike otsuse või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti.
9.4 Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist jaotatakse allesjäänud vara osanike vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osade nimiväärtusele. Osanikele võidakse teha väljamakseid nii rahas kui ka muu varaga.
9.5 Osaühingu ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub Eesti Vabariigi Õigusaktidega ettenähtud korras. |
reg.nr 11086973